Hyppää sisältöön

Lääʹddjânnam evaŋkeel-luteerlaž ceerkav

Lääʹddjânnam evaŋkeel-luteerlaž ceerkav kääzzkâstt sääʹm ǩiõlin še. Sääʹmvuuʹd sieʹbrrkooʹddin ceerkvallaš kääzzkõõzzid vuäitt še raukkâd sääʹm ǩiõlin. Täin seeidain kaaunak ceerkvallaš materiaalid kristtmättškooulniiʹǩǩid, teâđ ceerkvallaš tååimtõõzzin da jeeʹres sääʹmǩiõllsaž ceerkvallaš materiaal. 

Õhttsažvasttõõzzin 2023 suåvtõõlât da räʹtǩǩeet nuõri viõkkvääʹld da konfliiktid.

Jeäʹl vueʹrd. Sǩiâŋk.

Päärnai da nuõri viõkkvääʹldest tuejjeet veäʹr pukid vuâstta: mueʹǩǩuum da mueʹǩǩeei, tuejjeei da riõkkum, škooul da domm, päärnaž da puäʹres. Kuhttu, nuʹtt tuejjeei da riõkkum taarbše vieʹǩǩ.

Vuässõõđ Õhttsažvasttõsnoorõʹsse!

Tuu sǩiâŋkin kässjõõđât škooulviõkkväldda da jeeʹres nuõri viõkkväldda, suåvtõõlât konfliiktid di vieʹǩǩtet nuõrid maaiʹlm kriisvuuʹdin.

NÄÄIT SǨIÂŊKKAD VIEʹǨǨAT 2023:

Nuʹtt 60% noorõspuåttjin stuʹvrrjet Ceerkav Ålggjânnamvieʹǩǩ katastroof-foʹndde, koʹst tuärjjeet heäjmõs sââʹjest åårrai oummid maaiʹlm katastroofi kõõskâst. Vieʹǩǩ tuåimtet ouddmiârkkân luâttkatastroofi da vieʹrjlaž konfliikti kâskka åårrai oummid.

Nuʹtt 20 % noorõspuåttjin pääcc noorri sieʹbrrkådda jiiʹjjes vuuʹd nuõri tuärjjummša leʹbe jeeʹres vuuʹdest tuejjuum sosiaalʼlaž vieʹǩǩtemtuõjju.

Nuʹbb nuʹtt 20 % uuʹdet Aseman Lapset rõ:sse škooul- da nuõriviõkkvääʹld cõggmõʹšše da ǩieʹppummša. Noorõstieʹǧǧid ââʹnet kuuʹǩǩben pešttam da veeidääm škooulmueʹǩǩummši seʹlvvtummša K-0-tuåimmjummšin di uuʹlecšiõttʼtõõllmõʹšše, koʹst šiõttʼtõõllʼjen tåimma nuõrituâj ämmatoummu.

Ceerkavkääzzkõõzzi noorõslååʹpp RA/2020/639.

 

MOLIDVA/PEEIʹVÄÄʹVUMMUŠ

TUEʹLÄÄ ÄÄVUMMUŠ VUEʹLLŠKOOUʹLE

Koleeʹht Õhttsažvasttõsnoorõʹsse 2023

Moʹlidva Õhttsažvasttõs-sluužva

MOLIDVA/PEEIʹVÄÄʹVUMMUŠ

Ââldmõšooumažjurddmõš 


Säärnat, što juõʹǩǩ ooumaž lij čiččâm oummu ǩeeʹjjest maaiʹlm juõʹǩǩ jeeʹres ooumže. Âʹte ij čuuʹt kuʹǩǩen. Ǩiõčč pirrsad. Täin oummin älgg ǩeäinn juõʹǩǩ maaiʹlm oummu årra. Âʹte iʹlla tuʹšš, mäʹhtt mij ciʹsttjep leʹbe ââʹnnep hueʹneld kueiʹmeen, teʹl mij juõʹǩǩ tuâjast lij seuʹrrjõs. Tõt seuʹrrjõs vuäitt leeʹd maaiʹlm raaʹjji leʹbe tõn piõʹđjteei. 

Ko täʹbbe ǩiõččak nuuʹbb oummu čõõʹlmid da mååjjmak, ko späʹssbõõžžak vieʹǩǩest, ko proʹsttjõõđak, älgg pueʹr mäʹtǩǩ till kookksummus oummid. Tõt, mäʹhtt mij ââʹnnep kueiʹmeen, jeäʹrben tõid, ǩeäid vuâstta mij määiʹnest leʹbe nuuʹbbest tobddâp pâjlǩiččmõõžž leʹbe huõʹlteʹmvuõđ, meäʹrat tõn, måkkam maaiʹlmest mij haaʹleep jieʹlled. Lij peäggtum, što juõʹǩǩ oummust ij taarbâž tuʹǩǩeed, riʹjttai, što rääʹǩǩast. Mâid tõin miârkkšõõvât? 

Mij oummin lie samai jeeʹresnallšem miõlltuâj, jurddi, jälstõõttâmnääʹl, staarjõõzz da miõl ǩieʹssi ääʹšš. Tõt, što mij ââʹnnep äärvast kueiʹmeen tõʹst huõlǩâni, što leäʹp jeeʹres miõllsa leʹbe mij jiõččân tåimmjummuž lij jeeʹresnallšem, lij rääʹǩǩesvuõđ. Tõt, što vieʹlttep jeeʹresnallšemvuõđ tõn vuâđald, što tõt ij leäkku miʹjjid toobdâs, lij pââll. Da jõs mij uʹvddep põllu sââʹj, tõt veekk veinnmõʹšše, kååʹtt veekk muâkka. Rääʹǩǩesvuõtt tõn sââʹjest veekk fiʹttjõʹsse, õhttvuõʹtte da huõllâânnmõʹšše.  

Historiast miõl ǩieʹssem da tuʹtǩǩummuš tillʼlââvv täujja jäänab põõlteei da sieʹǩǩvõs pooddid, kook lie viikkâm viõkkväldda da vääinaid. Tõn vuâđald vuäiʹtči juʹrdded, što ooumaž haaʹlad jäänab hiâvted. Vuäiʹtčim kuuitâǥ juʹrdded da åskkad, što rääʹǩǩesvuõđlaž poodd historiast lie pääccam ǩeeʹrjteǩâni, ǥujo tõk jie leäkku ǩeässam miõlid nokk jiânnai. Lij tuõđi puästtad juʹrdded, što täk nuʹtt ciâlkkum teeʹmes äärv da rääʹǩǩesvuõtt leʹčče mäʹhtt-ne vääʹnnärvvsab da tõid vuäiʹtči pâiʹlǩiõččâd. Tuõđlaž viõkk jäälast teeʹmesvuõđâst, mâʹte risttoummui mââiʹlm heärrvuõtt šõõddi ommǥiʹžžen. Ommǥaž šõddad maaiʹlm viõkksummus rääʹǩǩesvuõđ, huõllâânnmõõžž da sueʹjjlummuž tobddmõõžžid oummuin. Leežž-a tõʹst âʹte leämmaž mii-ne saakk ooumažkådda? 

Kõõččmõš iʹlla tõt, što tuõstak-a čormmeed, kõõččmõš lij, što tuõstak-a räʹǩsted. Tuõstak-a leeʹd tõt urr, kååʹtt åårstâtt pââl ouddnummuž? Tuõstak-a leeʹd tõt, kååʹtt ij vuâllâd peʹce suåvtââll da proʹsttai? Tuõstak-a leeʹd tõt, kååʹtt käunn juõʹǩǩ oummust pueʹr? Tuõstak-a vieʹǩǩted tõn, kååʹtt lij tuʹnne jaakkâs? Tuõstak-a ǩiččlõõttâd mäʹhtt rääʹǩǩesvuõtt vuäitt pââlast? 

Juhana Malme, sieʹbrrkåʹddkõskkvuõđi äʹšštobddi, Ceerkav Ålggjânnamvieʹǩǩ

 

TUEʹLÄÄ ÄÄVUMMUŠ VUEʹLLŠKOOUʹLE

Rääuhtõõvvmõš

Meeʹst pukin lie juõʹǩǩ peiʹvv jiânnai jeeʹresnallšem tobddmõõžž. Kuäʹss-ne vueiʹttep veäʹlšted, teâpstummuš šõddâd råppa da miõʹlle leʹbe pååǥǥsteškueʹtted puästt pääiʹǩest da peʹllsted čiŋlmõõvvmõõžž. Jiijjâs rääuhtõõvvmõõžž da tobddmõõžži šiõttʼtõõllmõõžž vuäitt juõʹǩǩʼkaž meeʹst harjjtõõllâd.

Pueʹtti vuâra ko tuʹnne šâdd päiʹǩǩ, koʹst hoʹhssjak håʹt mâka, što veäʹlštak, de kååit mâka mâid-ne täin kuånstin. Leʹbe tueʹjjeep mâka harjjtõõzzid ååʹn õõutsââʹjest!

1. Smiõtt mõõn-ne tuʹnne miõllsaž pääiʹǩ. Måkkmen åårrmõš toʹben tåbddai? Mii toʹben kuâsttai? Mii toʹben kollai? Uuʹd tän miõllkaart puʹhtted rääuhtõõlli toobd tän poʹdde.
2. Rääuhlõs vuõiŋŋmõš vieʹǩǩat tuu taʹssjed tobddmõõžžid. Vuõiŋâst ååʹn njuuʹn pääiʹǩ čiŋŋlõʹsse sizz da åålǥas. Juuʹrd, što pâi ko vuõiŋak sizz, peiʹvvšuõn paakkee tuu rååʹpp da luännte tuu.
3. Ko jââddak da luänntak mõõn-ne tieʹǩǩjoouk vuârvuârai, vuäǯǯak ǩiõččlâsttmõõžž tõʹst, måkkam jeäʹrdõs jâddum da luäʹnes rååʹpp kõõskâst tåbddai. Tän harjjtõõzz veäkka vuäitt še harjjtõõllâd čiŋlmõõvvmõõžž da poʹdde årstâttmõõžž:

•Vuõiŋâst muäʹdd vuâra čiŋŋlõʹsse da rääuhast da jõs haaʹlääk, obbast čõõʹlmääd.

•Kååit čiŋlmõõvvâd rääuhast tåʹlǩ tän poʹdde.

•Čiõŋlmââv tuu kuämmrid. Čärvv ǩiõđääd čormmân nuʹtt viõkksânji ko vuäitak da põõžž toʹst siõmmna ääiʹj. 

•Lueʹšt tõid teʹl aaibâs lueʹnnen.

• Tueʹjjad tän vitt vuâra. Čiŋlmââv aiccâd jeäʹrdõõzz jâddmõõžž da luäʹnummuž kõõskâst.

Vuäitak še vieʹǩǩted taaurõõžž luäʹneed. Ko hoʹhssjak, što taaurõš håʹt mâka jieʹrašt, maainast suʹnne, što piʹrǧǧääp kâʹl sââʹjest õõutveäkka da vueiʹttveʹted håʹt mâka laʹsǩǩeed suin rääuhast låkka.

Aseman Lapset ry, Friends-tåimmjummuš

 

Koleeʹht Õhttsažvasttõsnoorõʹsse 2023

  • Veeʹrestpeiʹvven 5.2.2022 noorât veerǥlaž koleeʹht Õhttsažvasttõsnoorõʹsse. Õhttsažvasttõsnoorõs 2023 älgg.
  • Koleeʹht Õhttsažvasttõsnoorõʹsse vueiʹtet noorrâd ceerkavhalltõõzz mieʹrruum veerǥlaž koleeʹht lââʹssen frijj koleʹhttpõõʹzzin sieʹbrrkååʹdd jiijjâs koleʹhttplaan mieʹldd.

Koleʹhttsaakk

Täʹbbe koleeʹht noorât Õhttsažvasttõsnoorõʹsse, koon puåttjin cõõggât õõudbeäʹlnn, šiõttʼtõõlât da čåuʹddet nuõri viõkkvääʹld da konfliiktid Lääʹddjânnmest, di tuärjjeet pukin heäjsummus sââʹjest åårrai oummid maaiʹlm katastroofi kõõskâst.

Päärnai di nuõri viõkkvääʹldest muõkkšââvv juõʹǩǩ vueʹssbieʹll. Kuhttu, nuʹtt tuejjeei da riõkkum di õõldâsoummu še taarbše vieʹǩǩ. Škooulviõkkvääʹld seʹlvtummuš di uuʹlecšiõttʼtõõllmõš vuäitt jõõttâd viõkkvääʹld jorrâz.

Maaiʹlm katastroofvuuʹdin äimmõskriis čiŋlmâtt ǩeeuʹhesvuõđ da lââʹzzat konfliiktid, kooi diõtt määŋgain nuõrin škooul pääcc kõõskräjja.  Škooulâst jååttmõõžž staanummuš staan nuõrid pueʹrab vueiʹttemvuõđid piʹrǧǧummša da rääuh oouʹdummša. 

Õhttsažvaʹsttõõzz noorrâm vieʹǩǩ veekk päikka Ceerkav Ålggjânnamveäʹǩǩ, Aseman Lapset rõ di [jiijjâs sieʹbrrkååʹdd nõmm] sieʹbrrkåʹdd.

Eʹmmel blouslââvas tuu sǩiâŋk.

Ouddmoʹlidva

Pââʹss Vuâsppåʹd, blouslõõv Õhttsažvasttõsnoorõʹsse täʹbbe norrum koleeʹht. Uuʹd smeʹllkõsvuõđ kässjõõttâd viõkkväldda da silttõõzz vieʹǩǩted, riõkkum nuõrid, tuejjeeʹjid di õõldâsoummid še. Uuʹd naʹddjõõzz pueʹrab pueʹttiäigga  da ååsk viõkkvääʹld di konfliikti puuttmõʹšše. Tueʹjjed, Ton, muttâz vueiʹtlviʹžžen, nâânad tuäiv tõin paaʹrnin di nuõrin, koid mueʹǩǩummuš lij argg. Blouslõõv pukid, kook jeäʹlle viõkkvääʹld da konfliikti kâskka, blouslõõv pukid, kook vieʹǩǩte siʹjjid.

Amen

Moʹlidva Õhttsažvasttõs-sluužva

Vuâsppåʹd, späʹssbõõžžâp tõʹst, što Lääʹddjânnmest juõʹǩǩ pääʹrnest lij vueiʹttemvuõtt jååʹtted škooul. Škooul rääjj niõǥǥõõzzi teâuddjummuž. Uuʹd Ton nuõrid smeʹllkõsvuõđ niõǥǥeed.  Leigga mäŋgga škooul lij niõǥǥõõzzi sââʹjest päiʹǩǩ põllu, juätkkjeei viõkkvääʹld da mueʹǩǩummuž diõtt. Uuʹd nuõrid smeʹllkõsvuõđ mainsted mueʹǩǩummšest da dovoʹlna vuõrâsoummid kässjõõttâd da seʹlvvted juõʹǩǩ viõkkvääʹld tuâj.

Rokkâʹsttep tõi nuõri peäʹlest jeeʹresåʹrnn maaiiʹlm, koid ij leäkku vueiʹtlvaž jååʹtted škooul, vääin, luâđkatastroofi da ǩeeuʹhesvuõđ diõtt. Blouslõõv Õhttsažvasttõsnoorõõzz, koin raajât vueiʹtlviʹžžen määŋgnallšem kriisi kõõskâst škoouʹle mäccmõõzz da škooulâst põõššmõõžž. Blouslõõv uʹčteeʹlid, što vuäiʹnčep juõʹǩǩ mättʼtõõđi da što son vuäǯǯči leksted nuʹtt tääiʹben Lääʹddjânnmest ǥu še juõʹǩǩsââʹjest skaađsuõllust. Vieʹkket miʹjjid pukid viikkâd ooudâs rääuh. Amen