Pričaazz piijjâmsääʹn

 
Šurrâm Isõs Kristõs,
tõn iinn ǥo suu plõõttješ 
vaaʹldi leeiʹb, blouslõõvi, muuʹrdi,
uuʹdi tõn mättʼtõspääʹrnees da cieʹlǩi
Väʹldded da poorrâd,
tät lij muu rååʹpp, 
mii uuʹdet tij peäʹlest. 
Tueʹjjeʹǩed tän muu mošttan. 
 
Son vaaʹldi cieʹrǩ še, 
späʹssbõõžži da säärnai:
Väʹldded da juukkâd täʹst, tij puk.
Tät ceäʹrǩǩ lij ođđ lett muu võõrâst, 
mii koolǥtet tij peäʹlest
rieʹǩǩi proʹsttjõõzz vuäǯǯam diõtt. 
Nuʹtt täujja ǥo tij tõʹst juukkveʹted, 
tueʹjjeʹǩed tän muu mošttan. 

(Matt. 26:26-29; Mark. 14:22-25; Luuk.22:14-20; 1.Kor. 11:23-25)