Ohtsâšovdâsvástádâssáin sovâttellih já čuávdih nuorâi viehâvääldi já konfliktijd.

Ele vyerdi. Skeŋkkii.

Párnái já nuorâi viehâvääldist uhreh láá puohah: kivsedum já kivsedeijee, tahhee já uhre, škovlâ já päikki, páárnáš já vaanhim. Sehe tahhee já uhre tarbâšává iše.

Uásálist Ohtsâšovdâsvástádâsnurâmân!

Tuu skeŋkkiimáin väldih pele škovlâviehâvááldán já eres nuorâi viehâvááldán, sovâttellih konfliktijd sehe išedeh nuorâid maailm krisâkuávluin.

NÁVT TUU SKEŊKKIM IŠŠEED 2023:

Suullân 60 % nuurrâmpuáhtusist čujottuvvoo Kirho Olgoeennâmiše katastrofruttâráájun, moin tuárjuh hiäjumus sajaduvâst leijee ulmuid maailm katastrofij siste. Iše toimâttuvvoo ovdâmerkkân luándukatastrofij já viärjukonfliktij uhrijd.

Suullân 20 % nuurrâmpuáhtusist páácá norree servikoodán jieijâs kuávlu nuorâi tuárjumân tâi eres kuávlust tohhum sosiaallâš išedempaargon.

Nubbe 20 % adeluvvoo Aseman Lapset rs:n škovlâ- já nuorâiviehâvääldi estâdmân já keeppidmân. Nurrum ruuđah kiävttojeh kukkom já vijđánâm škovlâkivsedemtábáhtusâi čielgâdmân K-0-toimâmáin sehe kátusovâttâlmân, mast sovâttellen tuáimih nuorâipargo áámmátulmuuh.

Kirkkopalvâlusâi nuurrâmlope RA/2020/639.

RUKKOOS/PEIVILEKKÂM

RUKKOOS

IIĐEEDLEKKÂM VYELIŠKOOVLÂN

Kolehteh Ohtsâšovdâsvástádâsnurâmân 2023

Rukkoos Ohtsâšovdâsvástádâsruhâdâlmân

RUKKOOS/PEIVILEKKÂM

Aldemušvuotâjurdâččem

Nabdeh, ete jyehi ulmuu mätki maailm jyehi ulmuu luus lii koskâmiärálávt 7 ulmuu keččin mist. Ađai ij meendu kukken. Keejâ pirrâsâd. Tai ulmuin álgá kiäinu jyehi maailm ulmuu luus. Ađai ij lah aaibâs siämmáá, maht mij lattip nubijdân kuáttá, ko mii jyehi tavvoost lii čuávumuš. Tot čuávumuš puáhtá leđe maailm huksejeijee tâi tom pieđgejeijee. 

Ko onne keejah nube čolmijd já moijááh, ko kijtáh iššeest, ko áánuh addâgâs, álgá pyere mätki puoh tabemui ulmui-uv luus. Tot maht mij lattip nubbe nube kuáttá, eromâšávt taid kiäi vuástá mij suujâ teikâ nube keežild tubdâp paijeelkeččâm tâi peerustmettumvuođâ, miäruštâl tom, maggaar maailmist mij halijdep eelliđ. Lii ettum, ete puoh ulmuid ij taarbâš lijkkuđ, tot pijssáá ete räähist. Maid toin uáivildeh? 

Mist ulmuin láá uáli jieškote-uvlágán mielâstumeh, uáivileh, lattimvyevih, äigiájánâsah já perustume čuosâttuvah. Tot, ete mij lattip nubbe nube kuáttá áárvustanemáin tast huolâhánnáá, ete mij lep sierâ uáivilist tâi jieččân toimâm lii ereslágán, lii rähisvuotâ. Tot, ete mij omâšep ereslágánvuođâ tain aggáin, ete tot ij lah mijjân uápis, lii palo. Já jis mij adelep palon saje, tot toovvât erduuvuođâ, mii toovvât vaje, mii toovvât killáámuš. Rähisvuotâ gis toovvât äddejume, ohtâvuođâ já huolâ anneem.  

Historjást perustume já tutkâmuš čyeccih távjá eenâb paldee muddoid, moh láá tovâttâm viehâvääldi já soođijd. Ton vuáđuld puávtáččij jurdeđ, ete olmooš lii miäđásub tuššâdiđ. Mij puávtáččijm kuittâg jurdâččiđ já oskođ, ete rähisvuođâliih mudoh historjást láá pááccám čälihánnáá, ko toh iä lah faallâm jiäráskittee muštâlusmuuhijd. Lii vuáđusteijee vuovvijn puástud jurdâččiđ, ete taah nuuvt kočodum timmâ áárvuh já rähisvuotâ liččii mahtnii ucceebárvusiih já hálbášitteeh. Tuođâlâš vyeimi áásá timesvuođâst, tegu ristâlij maailm hiärrávuotâ šoodâi njuorâhpárnážin. Njuorâhpáárnáš šoddâd maailm kievrâmus rähisvuođâ, huolâttem já suojâlem tobdoid ulmuin. Ličij-uv tast te lamaš miinii viestâid olmooškoodán? 

Koččâmuš ij lah tast, tuostah-uv huškođ, koččâmuš lii, tuostah-uv rähistiđ. Tuostah-uv tun leđe tot muvrâ, mii orostit palo ovdánem? Tuostah-uv tun leđe tot, kote ij maavsât peic sovâttâl já addel addâgâs? Tuostah-uv tun leđe tot, kote kávná jyehi ulmust maidnii puorijd? Tuostah-uv tun išediđ tom, kii lii tunjin oomâs? Tuostah-uv tun keččâliđ maht rähisvuotâ vuáittá palo? 

Juhana Malme, servikoddekoskâvuođâi äššitobdee, Kirho Olgoeennâmiše

RUKKOOS

Ráávhu já raavâd ruánáá nijtto

Hiärrá lii muu keččee,
ij must lah mihheen vááijuv.
Sun tuálvu muu ruonâs kieddijd,
sun joođeet muu čaasij kuuvl,
tobbeen uážum vuoiŋâdâttâđ.

(Ps. 23:1–2)

Veikâ ellei kuáđuttem lâš stuárráámuu uásán syemmilijd tääl oomâs, uápis Psalmâ 23 vuossâmuuh veerstah láá addiittetteeh: Pyeri keččee lii taggaar, kote ana huolâ iälustis já läiđee tom sajan, kost lii raavâd já čääci.

Kerio leevi kuávlust Tavenuorttii-Keniast ääsih ain maaŋgah noomaadčeerdah. Sijjân elleiguin jotteem hiävulii kuáttumeennâm usâdijn lii argâpeivi. Elleeh láá nomadáid tehálâš áigápuáđu käldee já perruu tivrâsumos omâdâh, tondiet tain huolâtteh pyeremuin máhđulijn vuovvijn.

Mutâ maid porgâđ, ko arvepaje nube maŋa epiluhostuvá, teháliih čäcisajeh koškeh já hiäivulâš kuáttumeennâm ij innig lah? Tâi ko elleesuolluuh tuálvuh perruu omâduv?

Nuorttâ-Afrik killáá tääl viärráámuu koškesvuođâst neljilov ihán, já kuávlust lii hirmos purrâmuš- já čäcivääni. Šoŋŋâdâhnubástus áštá meiddei nomadij áigápuáđu, ko koškesvuođâ tiet kuáttumân hiäivuliih kuávluh kiäppáneh. Ko ulmuuh oceh pyereeb kuáttumijd elleid, elleeh šaddeh rievvimvaarâ vuálá já siärvusij kooskân šaddeh konflikteh, maid nuorah kärttih mield.

Taan ive Ohtsâšovdâsvástádâsnuurrâm teeman lii “Nuorah viehâváldálii maailmist”. Maid mij puávtáččijm porgâđ, vâi puáttee suhâpuolvah palliiččii eelliđ ráávhust, viehâvääldist polâhánnáá?

Eteh, ete talle-uv ko ij lah mihheen muide, lii tuáivu.

Tuáivu katastrofkuávlui párnáid já nuoráid puáhtá távjá škovlâ. Škovlim addel nuoráid pyereeb máhđulâšvuođâid kilelis áigápuátun sehe ráávhu oovdedmân jieijâs siärvusijn. Tondiet ollâ tääsi škovlim faallâm nuuvt maŋgâ párnážân ko máhđulâš lii Kirho Olgoeennâmiše toimâm kuávdášlâš uási já tondiet meiddei Ohtsâšovdâsvástádâsnuurrâm iššijn KOI katastrofruttâráájust tuárjuh nuorâi škovlâjotteem.

Veikâ epituáivu motomin väldid mielâ já veikâ mij ep pyevti jieččân kieđâiguin porgâđ ennuvgin kukken orroo aldemui iššeedmân, Ohtsâšovdâsvástádâsnuurrâm peht uccâ kietâkeigim-uv puáhtá leđe merhâšittee toorjâ kiäsnii nuubán. Já jis juáháš mist tuáimá jieijâs elimist tegu Psalmâ 34 máttát, talle mij pyehtip rähtiđ puohháid torvolub já vuoigâlub maailm, mast juáhháást ličij ráávhu, tuárvi purrâmuš já áigápuátu.

Karve paa já toovâ pyere,
viigâ sovâdân, räähti ráávhu!
(Ps. 34:15)

Rukkoos

Immeel, tun uáináh puoh taid ulmuid, kiäid viehâväldi kuáská.
Vääldi suájásâd sist juáhháá. Lohđut já tipšo sii.
Máttát mii, vâi mátáččijm anneeđ huolâ nuubijn ulmuin já teivâdiđ sii rähisvuođáin.
Addel mii kooskân ráávhu, amas kihheen tarbâšiđ innig poollâđ tâi feeriđ viehâvääldi.

Tekstâ: Sini Tyvi / Kirho Olgoeennâmiše

IIĐEEDLEKKÂM VYELIŠKOOVLÂN

Rávhudum

Mist puohâin láá jyehi peeivi hirmâd ennuv jieškote-uvlágán tobdoh. Motomin sáttá váhá jiärástuđ, keeldâ njaahâđ roopân já mielân tâi povvustem viggá pillediđ fokus puástu saajeest. Juáháš mist puáhtá kuittâg hárjuttâllâđ jieijâs josijdittem já tobdoi haldâšem. 

Čuávuvâžžân ko tunjin šadda tile mast huámášah ete tun veikâba jiärástuuh, te keččâl mottoom čuávuváin uuđhijn. Tâi pargoppa hárjuttâsâid tääl oovtâst!

1. Smietâ mottoom tuu mielâmield saje. Maht tobbeen oro leđe? Maht tobbeen lii uáiniđ? Maht tobbeen lii kuullâđ? Tipte taam mielâkove pyehtiđ josijdittee vajo taan puudân.
2. Rávhálâš vuoiŋâm iššeed tuu tassiđ tobdoid. Vuoiŋâ tääl njune peht čieŋŋâlávt siisâ já olgos. Kuvâttâl, ete ain siisâ vuoiŋâdijn piäiváásuonjâreh lieggejeh tuu rummâš já rávhuiduteh tuu.
3. Ko tiätu tekkijuávhu kiäldá já muásudât vuáruluvâi, uážžu feerim tast magarin iäru keldâšum já muássum roopâ kooskâst tobdoo. Taan hárjuttâs iššijn puáhtá meiddei hárjuttâllâđ jurdui čokkim já puudân orostem:

•Vuoiŋâ moddii čieŋŋâlávt já ráávhust já moskoot čoolmijd jis halijdah.

•Iirât vuájudâttâđ ráávhust tuše taan puudân.

•Vuájudât jieijâd kuámmiráid. Čarvii kieđâidâd čurmân nuuvt korrâsávt ko áppádah, oro tast puudâ 

•Tastoo lyešti taid aaibâs njuorâsin.

•Kiärdud vittii. Vuájudât aiccâđ iäru keldâšume já muássum kooskâst.

Puávtáh meiddei išediđ skippáár josijduđ. Ko huámášah ete skippáár lii veikâba jiärástum, muštâl sunjin, ete muoi cevzeen tiileest oovtâst já pyehtivettee veikâ rekinistiđ oovtâst love räi.

Aseman Lapset rs, Friends-toimâm

Kolehteh Ohtsâšovdâsvástádâsnurâmân 2023

• Kinttâlpeeivi 5.2.2022 norroo virgálâš kooleeht Ohtsâšovdâsvástádâsnurâmân. Ohtsâšovdâsvástádâsnuurrâm 2023 álgá.
• Kooleeht Ohtsâšovdâsvástádâsnurâmân puáhtá nuurrâđ kirkkohaldâttâs meridem virgálii kooleeht lasseen rijjâ kooleehtpasseen servikode jieijâs kooleehtvuávám mield.

Kooleehtsaahâ

Onne kooleeht norroo Ohtsâšovdâsvástádâsnurâmân, mon puáhtusáin estâdeh, sovâttellih já čuávdih nuorâi viehâvääldi já konfliktijd Suomâst, sehe tuárjuh hiäjumus sajaduvâst leijee ulmuid maailm katastrofij siste.

Párnái já nuorâi viehâvääldist uhreh láá puoh uásipeleh. Sehe tahhee, uhre já aldemuuh tarbâšeh iše. Škovlâviehâvääldi čielgâdem sehe kátusovâttâllâm pyehtih potkiđ viehâvääldi spiiraal.

Maailm katastrofkuávluin šoŋŋâdâhkriisâ jieŋâlmit kievhivuođâ já lasseet konfliktijd, moi tiet maaŋgâ nuorâst páácá škovlâ koskân.  Škovlâjotteem turvim täähid nuoráid pyereeb máhđulâšvuođâid áigápuátun sehe ráávhu oovdedmân. 

Ohtsâšovdâsvástádâs nuurrâm iše tuálvuh tarbâšeijeid Kirho Olgoeennâmiše, Aseman Lapset rs sehe [jieijâd servikode nommâ] servikodde.

Immeel sivnedus tuu skeeŋkâ,

Ovdârukkoos

Pase Immeel, sivned Ohtsâšovdâsvástádâsnurâmân onne nurrum kooleeht. Addel ruokkâdvuođâ väldiđ pele viehâvááldán já tááiđu išediđ uuhrijd, tahheid sehe aldemuid. Addel luáttámuš pyereeb puátteevuotân sehe osko viehâvääldi já konfliktij nuhâmân. Toovâ Tun nubástus máđulâžžân, nonnii tuáivu tain párnáin já nuorâin, kiäid kivsedem lii argâpeivi. Sivned puohâid kiäh eelih viehâvääldi já konfliktij siste, sivned puohâid kiäh sii išedeh.

Aamen

Rukkoos Ohtsâšovdâsvástádâsruhâdâlmân

Immeel, mij kijttep tast, ete Suomâst jyehi párnást lii máhđulâšvuotâ jotteeđ škoovlâ. Škovlâ máhđulist niävdusij olášum. Addel Tun nuoráid ruokkâdvuođâ nievdâđ.  Meendu maŋgâsân škovlâ lii niävdusij saajeest palo päikki juátkojeijee viehâvääldi já kivsedem tiet. Addel nuoráid ruokkâdvuođâ muštâliđ kiivsedmist já tuárvi rävisulmuid väldiđ pele já čielgâdiđ jyehi viehâvälditavo.

Mij ruhâdâllâp tai nuorâi peeleest pirrâ maailm, kiäin ij liävuttemesvuođâi, suáđi, luándukatastrofij tâi kievhivuođâ tiet lah máhđulâšvuotâ jotteeđ škoovlâ. Sivned Ohtsâšovdâsvástádâsnuurrâm, mon iššijn máhđulistoo škoovlân maccâm já škoovlâst pissoom maaŋgâlágán kriisâi siste. Sivned máttáátteijeid, vâi jyehi uáppee oinuuččij já uážuččij luhostuđ nuuvt tääbbin Suomâst ko puoh maailm kuávluin. Iššeed mii puohâid ovdediđ ráávhu. Aamen.