Piispaisååbbar saǥstõõli såbbreʹstes valmštõõvvâm Sämmiliih kirhoost – Säʹmmla ceerkvest – Sápmelaččat girkus – Säʹmmla ceerkvest -haʹŋǩǩõõzz lopprapoortâst da tõõzz seʹst õõʹnnʼjid ceerkav jeeʹres tåimmjid jurddum siâzztõõzzin. Siâzztõõzz tååimtet še vueʹssmannust noorõõtti ceerkvallaš-såbbra.
Loppeeʹjjest 2022 jåttjam haʹŋǩǩõs põõtt ǩeâđđa 2025. Haʹŋǩǩõs põõtt ceerkvallaš-sååbbarneäʹttlest 8.5.2025 Turku duõmmceerkvest jäʹrjstemnalla åårrai sluužva.
Haʹŋǩǩõs lij vueiʹtlvâsttam čiŋlmõõvvmõõžž säʹmmlai da ceerkav kõskksaž kõskkvuõđid tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttproseeʹss ǩiõččâmvueʹjjest. Seämma-äiggsaž äiʹǧǧtaull riikklaž tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissioin vueiʹtlvõõʹsti haʹŋǩǩõõzz piâssmõõžž pieʹǩǩen veiddsab õhttsažkååddlaž tuõttvuõtt- da suåvâdvuõtt-tuâj. Haʹŋǩǩõs taʹrjjii še vueʹllǥa kõddâz vuõinnlõõttâmpaaiʹǩid säʹmmlaid saǥstõõllâd ceerkva, åskka da še čuõʒʒteei teeʹmid õhttneei aaʹššin.
Obbnes loppraportt lij lookkâmnalla seiddõõzzâst: Säʹmmla ceerkvest – EVL Plus
Säʹmmla ceerkvest -haʹŋǩǩõõzz ohjjeemjoukk oudd lopprapoortâs siâzztõõzzid da konkreettlaž tåimmehdtõõzzid jeeʹres tåimmjid: ceerkavhalltõʹsse, duõmmkapituulid di sieʹbrrkooʹddid da sieʹbrrkåʹddõutstõõzzid.
Takaitäävtõõzzin haaʹleet jeäʹrbi mieʹldd lââʹzzted säʹmmlai vuässadvuõđ da vueiʹtlvažvuõđ vaaikted siʹjjid kuõskki aaʹššid ceerkvest di raaveed alggmeer säʹmmlai, sääʹmǩiõl da säʹmmlai kulttuur sââʹj ceerkav põõšši rajjsin.
Haʹŋǩǩõõzz lopprapoort konkreettlain tåimmsiâzztõõzzin siâzztõõlât obbceerkav tääʹzzest jeäʹrbi mieʹldd sääʹmtuõjju resursâsttmõõžž di sääʹmtuâj saǥstõõllâmkååʹdd rool ooudâsviikkmõõžž nuʹt, što tõt vuäitči ââʹnned ooudab ravvsubun säʹmmlai jiõn säʹmmlaid kuõskki obbceerkvallaš aaʹššin.
Aaʹrhelkooʹddi beäʹlnn siâzztõõlât, što juâkksaž duõmmkapitul nõõmad sääʹmtuâj õhttvuõttoummu juʹna duõmmkapituul personkååʹddest leʹbe koʹst-ne aaʹrhelkååʹddes sieʹbrrkååʹddest. Õhttvuõttoummu tuâjjan lij tåimmad liŋkkân jiõččtäättlai da sääʹmtuâj tuejjeei tuâjjlai kõõskâst di kueʹdded aaʹrhelkååʹdd vuuʹdest teâđtõs- da koordinaatiovasttõõzz säʹmmlaid da sääʹmtuâj kuõskki aaʹššin.
Ǥu säʹmmla jälste še vââʹlljest jeeʹresåʹrnn ǥu dommvuuʹdest, lij siâzztõõzzi mieʹldd mieʹrrmeâldlaž, što siʹjjid jurddum pooddid jäʹrjstet jeeʹres beäʹlin Lääʹddjânnam. Vääžnai lij, što sieʹbrrkååʹdd da sieʹbrrkåʹddõutstõõzz vaʹrrje näkam tåimmjummša mieʹrrmeâldlaž resuursid. Pooddi organisâsttmõõžžâst sieʹbrrkooʹddid tueʹrjjee nõõmtem aaʹrhelkååddlaž õhttvuõttoummu.
Määŋgkulttuursaž da mäŋgǩiõllsaž tåimmampirrõõzzâst tåimmjeen tâʹvvbeäʹl sieʹbrrkooʹddid siâzztõõlât ǩiõlʼlaž vaalmâsvuõđi raavummuž di kulttuursaž tääid lââʹzztummuž. De veâl siâzztõõlât, što sääʹmǩiõllsaž da kulttuurmeâldlaž sieʹbrrkååʹdd tåimmʼmõõžž diõtt käunnʼje taarbšem pääiʹǩ da toʹben leʹčči ouddmiârkkân ceerkavaunnsin valddum lokku sääʹmkulttuur.
Haʹŋǩǩõõzz projeʹkttkoordinaattor Mari Valjakka tuäivv, što siâzztõõzz vuäitče vuässas raaveed säʹmmlai sââʹj ceerkav põõšši rajjsin.
”Siâzztõõzzin liâ haaʹluum taʹrjjeed še räʹtǩǩummuž dommvuuʹd ååuǥbeäʹlnn jälsteei säʹmmlaivuiʹm tueʹjjeem tuâj ooudâsviikkmõššân. Ǩiõlltääid lââʹssen še kulttuursaž tääidai lââʹzztummuž määŋgkulttuursaž tåimmampirrõõzzâst õʹnneš siâzztõõzzid valmštõõleen samai vääžnʼjen”, Mari Valjakka tuâtt.
Säʹmmla ceerkvest -haʹŋǩǩõs ouddan – tuâj vueʹlnn antologia säʹmmlai da ceerkav kõskkvuõđâstMari Valjakka, projeʹkttkoordinaattor, piispaisåbbar kanslia, mari.valjakka@evl.fi, teʹl. 040 183 3460
Kari Kopperi, piispaisåbbar väʹlddpiisar, kari.kopperi@evl.fi, teʹl. 050 594 1317
Ǩč. še evl.fi mainstemrääid: Ruut da Henna Tervaniemi argg jåått ooudårra säämas – Evl.fi
Õhtt kriistlažkååʹdd šõõrmõs juuhlin, jooul lij sõrgg. Raajjâp juuhl juõʹǩǩkaž jiiʹjjennalla doomâst, piârvueʹjji vuâđast. Seämma ääiʹj ǥu jååʹttep puõtt jooul saǥstõõllâp kriistlažååsk kuästtmõõžžâst õhttsažkååʹddest.
Tän poodd saǥstõõllmõõžžâst lij peäggtum tõʹst, vuäitt-a škooulniiʹǩǩid čuäʹjted barokkmusiikk ääʹrb G. F. Händel Messias-oratorio. Tän peäglvaž tuejjõõzz åsklvaž viiʹttjõõzz vuäǯǯu õõut saujjläʹddlaž škooul cõggâd čuäjtõõzz, što jiâ ääiprjeʹčči neeuʹrted ni õõut škooulneeʹǩǩ åskldõõǥǥ- da jiõččkââmmpååđvuõđ.
Mäʹhtt mättʼtõsminister Anders Adlercreutz lij tuõttâm, što lääʹddjânnam kulttuurvuâđ liâ čiŋŋâl kriistlažvuõđâst. Ååskldõõǥǥi viiʹttjõõzz da kriistlažååsk puʹhttem preeddan lij juõʹǩǩ peäʹlnn, ääʹljeen neäʹttelpeeiʹvest vuâŋŋampeeiʹvines, ääiʹjlooǥǥtõõzzâst, ǩeʹrjjǩiõlâst da juätkkjen läʹddlaž škooulstroiʹttlõʹžže da pueʹrrvueiʹttemõhttsažkådda. Jânnmen kriistlaž da luteerlaž preeddnin lij jiijjâs vääžnai roolâs tõʹst, što nåkam äärv ǥu naʹddjemvuõtt, reʹttvõsvuõtt, da oummu ärvv veâl ooudâs teäʹdde õhttsažkååʹdd. Liist vuäitt juäʹtǩǩed meeraikõskksânji veâl YK ooumažvuõiggâdvuõttsuåppmõõžžid da EU vuâđđǩiiʹrjid. Kriistlaž jiõččvuõđ ij leäkku vueiʹtlvaž puʹtsted pirrõõzstem.
Vuäʹmm särnnamvueʹǩǩ särnn še nuʹtt, što ååskldõk lij kulttuur väimm da kulttuur åskldõõǥǥ ååʹbleǩ. Kulttuurâst ǥu kulttuurâst liâ pâi måkam-ne kõskksaž äärv ohjjeʹmmen oummi kõskksaž tåimmʼmõõžž, da tõi kååččamvuâllsõõžžin da tuâsttmõõžžin liâ takainalla leämmaš traaglaž seuʹrrjõõzz. Õhttân vaarteeʹjen ouddmiârkkân Ruõššjânnam histoor.
Ij tâma ni ǩeän õõlǥ jouddâd vuâstta väimmjuurdâs harjjted Lääʹddjânnmest ååskldõõǥǥ, leša põrggmõõžž puʹtsted, hygienâsʹtted õhttsažkååʹdd åskldõõǥǥâst jååʹđte kulttuur sueiǥummša. Mii tâʹl veʹrddeʹčče sâjja pannvueʹjjest jieʹlli da määŋgaid vaikktõõzzid äävsõʹsse informaatiaääiʹjstem?
Händel Messias tuõđi-mes viiʹttai Messiaaʹje Isõʹsse, koon šõddmõõžž mij muʹšttep jooulipoodd. Tät Messias, Vuâsppååʹd päʹrnn Isõs, šõõddi maaiʹlm ooumžen. Nääiʹt son vaaʹldi oummu vueʹzz da puõʹđi tobddâd puk oummujieʹllem räämmaid da peʹcclõõzzid. Ǥu maaiʹlmest liâ še tän jooul 2024 mäŋggan pääiʹǩest vääin da pannsnäätnaivuõđ, lij suäʹnes teäʹtted, što jooul Šurr lij še tõi kõõskâst mijvuiʹm.
Tuäivtam Tuʹnne da õõldâsoummid Kristõspäärna čuõvteei, blouslõõzzlaž jooulpoodd.
Oulust adveʹnttääiʹj čuõvvnempoodd 2024
Jukka Keskitalo
Oulu aaʹrhelkååʹdd pispppiispa
